Personal tools
You are here: Home Harta
Navigation
Log in


Forgot your password?
 
Document Actions

Virtuaalõppe uurimisrühma harta

by admin last modified 2005-11-16 02:28 PM

Uurimisrühma harta on dokument, mis sisaldab rühma tegevuse eesmärke, uurimistegevuse põhimõtteid ja korraldust.

1.Virtuaalõppe uurimisrühm lähtub oma tegevuses järgmistest põhimõtetest:

1.1.Uuringud kontsentreeritakse valdkonna antud momendi kõige aktuaalsematele probleemidele.
1.2.Uuringutega samaväärselt olulised on uurimistulemustele tuginevad rakendused ja arendus­tegevus.
1.3.Uurimisrühma liikmetele tagatakse efektiivseks teadus- ja arendustegevuseks vajalikud töötingimused ja -korraldus.
1.4.Uuringud ja arendustegevus on seostatud ning võimalikult kollegiaalsed.
1.5.Uuringutes ja arendustegevuses taotletakse rahvusvahelisust.
1.6.Uurimis- ja arendustegevus seotakse öppetööga.
1.7.Uurimis- ja arendustegevuse tulemustest teavitatakse avalikkust.
1.8.Tagatakse uurimisrühma jätkusuutlikkus.
1.9.Taotletakse, et uurimisrühma koosseis ning tulemused vastaksid kõikidele sihtfinantseeritavatele teadusteemadele kehtestatud nõuetele.

2.Uurimisprobleemide määratlemine

2.1.Uurimisrühm määratleb valdkonna võtmeprobleemid, lähtudes:
rahvusvahelises teadlaskogukonnas momendil toimuvast diskussioonist,
Eesti vajadustest ning TPÜ ja riiklike arengukavade prioriteetidest,
uurimisrühma liikmete kvalifikatsioonist ja eelistustest.
2.2.Uurimisrühma juht määratleb koostöös uurimisrühma liikmetega alateemade juhid.
2.3.Alateemade juhid kaasavad uuringutesse õppejõud, teadustöötajad ning üliõpilased.

3.Uuringutulemuste rakendamine ja arendustegevus

3.1.Uuringute tulemuslikkuse hindamise põhikriteeriumiks on uuringutulemuste rakendamise tase.
3.2.Uuringutulemuste olulisimaks rakenduseks on nende publitseerimine; seejuures lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

- teadusartiklite kirjutamine toimub igal poolaastal korrigeeritavate kavade alusel,
- tulemused avaldatakse võimalikult kõrgetasemelistes teadusajakirjades,
- eelistatud on uurimisrühma liikmete ühisartiklid,
- enne avaldamist retsenseeritakse artiklid uurimisrühmasiseselt.

3.3.Uuringutulemuste rakendamisel tehakse koostööd IVA arendusrühmaga; koostöö hõlmab:

1.IVA arendusprojektide ettevalmistamist,
2.uurimisrühma liikmete osalemist IVA arendussessioonide (sprintide) töös,
3.IVA kasutamise metoodika ja juhendmaterjalide väljatöötamist.
4.Arendustegevuse oluliseks rakenduseks on teaduspublikatsioonid (ulatudes juhtu­mianalüüsidest ja ülevaateartiklitest kuni analüütiliste üldistusteni).

4.Töötingimuste loomine ja töökorraldus

4.1.Uurimisrühma liikmed varustatakse töökohtade ja efektiivseks uurimistööks vajalike töövahenditega.
4.2.Optimeeritakse töörühma liikmete ajakasutus: kvalifikatsioonile mittevastavad üles­anded delegeeritakse, õppetööülesanded piiritletakse, vajadusel jagatakse ülesanded ümber jmt.
4.3.Uurimis- ja arendustegevus toimub osaliste poolt koostatud tegevuskavade alusel. Tegevuskavade realiseerimisel on juhtidel soovitav kasutada tegevusi kajastavat logiraamatut; doktorantide juhendamisel on logiraamatu kasutamine kohustuslik.
4.4.Rakendatakse efektiivset uurimisrühmasisest infosüsteemi (tugineb eraldi veebilehe ja IVA kasutamisele, lisaks uurimisrühma postiloend).

5.Uuringute kollegiaalsus

5.1.Uuringutulemuste laiema arutelu ning laiema kontekstiga (tööelu, rahvus­vahelisus, teised huvipakkuvad uurimisrühmad) sidumise põhiinstrumendiks on regulaarselt toimiv avalik seminar; osavõtt seminari tööst on uurimisrühma liikmetele kohustuslik.
5.2.Uurimisrühma liikmete koostööks ja üksteise tegevusega põhjalikuks kursisolemiseks:
rakendatakse uurimisrühma liikmete poolt juhitavates projektides uurimisrühma­sisest interdistsiplinaarsust, kaasates projekti kavandamisse ja täitmisse kõik sellest huvitatud uurimisrühma liikmed, toimub iga uurimisrühma liikme puhul vähemalt kord aastas uurimisrühma semi­naris tema töötulemuste analüüs ning eesseisvate uuringute alane diskussioon,
IVA kaudu on uurimisrühma liikmetele kättesaadavad üksteise küpsemisjärgus olevate publikatsioonide käsikirjad.
5.3.Ülikooliväliselt oma töötulemuste tutvustamisel ning teiste institutsioonidega koostöö kavandamisel esindab uurimisrühma iga liige kogu uurimisrühma huve.

6.Rahvusvahelisus

6.1.Uurimisrühm taotleb koostööd teiste juhtivate uurimisrühmadega, sealhulgas:

- ühiseid teadus- ja arendusprojekte,
- uurimisrühma liikmete stažeerimist partnerinstitutsioonides,
- külalisteadlaste esinemist uurimisrühma seminaril. .

6.2.Uurimisrühm loob välisteadlastele ja -dokto­rantidele ning järeldoktoritele võimalused enda juures stažeerimiseks.
6.3.Uurimisrühma liikmed tutvustavad uuringutulemusi olulisematelt rahvusvahelistel konverentsidel ja teistel üritustel.
6.4.Uurimisrühm taotleb enda rahvusvahelist nähtavust, korraldades selleks teadus­konverentse ja suvekoole, koostades teadus- ja ülevaateartiklite kogumikke jmt.

7.Osalemine õppetöös

7.1.Teadurid viivad läbi vaid nende uurimistööga seotud õppetööd; muu õppetöö on võimalik vaid juhul, kui see on õppekavajärgne ning ei ole ülikoolis õppejõududega kaetud.
7.2.Uurimisrühma tegevusse kaasatakse kõik huvitatud doktorandid ja magistrandid.

8.Uurimisrühma jätkusuutlikkus

8.1.Uurimisrühma kriitilise massi tagamiseks kaasatakse uurimisrühma liikmete poolt täidetavatesse projektidesse õppejõude, magistrante ja doktorante.
8.2.Uurimisrühma liikmetele tagatakse nende tööülesannete täitmiseks täienduskoolitus (sh uurimismeetodite ja teaduslike tekstide loomise alal).
8.3.Uurimisrühmas juurutatakse iga-aastased arendusvestlused, eesmärgiga tagada võimali­kult suure arvu uurimisrühma liikmete kvalifikatsiooni vastavus erinevate kogude poolt teadustöötajatele kehtestatud nõuetega (sihtfinantseerimise teadusteema juht ja põhi­täitja, ETF teema juht jmt).
8.4.Uurimisrühm taotleb efektiivse uurimis- ja arendustegevuse tagamiseks toetust võima­likult paljudest allikatest (sihtasutused, EL ja riiklikud programmid jmt).

9.Tulemustest teavitamine

9.1.Uurimisrühma liikmed avaldavad uurimistulemustest ja nende rakendamisest artikleid ka eestikeelses ajakirjanduses.
9.2.Uurimisrühma liikmed tutvustavad uurimistulemusi ja nende rakendusi Eesti-sisestel seminaridel, konverentsidel ja koolitustel.

Lisa 1

Uurimisrühma koosseis

  1. Kaido Kikkas, vanemteadur (tehnikateaduste doktor)
  2. Mart Laanpere, teadur (kasvatusteaduste doktor 2004)
  3. Reelyka Läheb, doktorant
  4. Katrin Niglas, lektor (kasvatusteaduste doktor)
  5. Peeter Normak, uurimisrühma juht (füüs.-mat. tead. kand)
  6. Mari Plakk, teadur (tehnikadoktor)
  7. Hans Põldoja, doktorant (Helsingi Kunsti ja Disaini Kõrgkool)
  8. Sirje Virkus, doktorant (Manchesteri Metropolitan University)

IVA arendusrühma koosseis

  1. Jaagup Kippar, lektor (kasvatusteaduste magister)
  2. Kristo Kuuse, üliõpilane
  3. Aimar Lints, magistrant
  4. Avar Pentel, magistrant
  5. Vahur Rebas, tarkvaraarendaja
  6. Veiko Somelar, programmeerija

Kaasatud õppejõud, magistrandid ning bakalaureuseüliõpilased

1.Sirje Klaos, lektor
2.Marius Kuningas, magistrant
3.Liis Laugas, üliõpilane
4.Kärt Matiisen, õpetaja
5.Inga Petuhhov, assistent
6.Olev Räisa, lektor
7.Paavo Viilup, Twente ülikooli magistrant
8.Terje Väljataga, Twente ülikooli magistrant

 

Lisa 2


Aastateks 2003-2005 püstitatud uurimisülesanded (sulgudes vastava teema juht)

1.Analüüsida veebipõhiste õpihaldussüsteemide (ÕHS) kasutajate vajadusi ja kaasaegsete õppimis/õpetamis­käsituste juurutamise võimalusi (Mart Laanpere).

2.Määratleda akadeemiliste õpisüsteemide disaini pedagoogilised lähtekohad ja analüüsida nende sõltuvust rakendamise kontekstist (s.h. ülikooli akadeemiline kultuur, Eesti rahvuslik-kultuuriline eripära) (Mart Laanpere).

3.Leida faktorid, millest enim sõltub õpihaldussüsteemi efektiivne kasutamine õppejõudude poolt (Reelyka Läheb).

4.Töötada välja õpetamise ja õpitulemuste hindamise meetodid konstruktivistlikus veebipõhises õpikeskkonnas ja nende rakendamise näidised (Reelyka Läheb).

5.Kohaldada Eesti haridussüsteemi kontekstile vastavaks maailmas kujunema hakkavad õpitehnoloogia standardid, millele õpihaldussüsteemi loomine peab tuginema (Terje Väljataga).

6.Määratleda põhimõtted ja tehnilised nõudmised lihtsa, kuid paindliku kasutajaliidese loomiseks (sh arvestades erivajadustega kasutajatega, Hans Põldoja).

7.ÕHS eri realisatsioonimudelite ja rakendusstsenaariumide võrdlev analüüs Eesti reaalsu­sest (sh majanduslik ja tehnoloogiline situatsioon, akadeemiline kultuur) lähtudes (Sirje Virkus).

8.Uue veebipõhise ÕHS kasutajaskogukonna kujunemisprotsessi jälgimine ja analüüs (Katrin Niglas).

9.Kogukonnapõhise tarkvaraarendusmudeli rakendusvõimaluste analüüs Eesti kõrghari­dussfääris (Kaido Kikkas).

Lisa 3

Uurimisrühma liikmete poolt täidetavad projektid

1.Sihtfinantseeritav teadusteema nr 0132492s03 “Veebipõhise konstruktivistliku õpihaldussüsteemi pedagoogilised lähtealused ja rakendusmudelid Eesti kõrghariduse kontekstis” (348 000 kr, vastutav täitja P.Normak).

2.ETF grant 5944 “Kogukonnapõhise tarkvaraarenduse meetodid e-õppesüsteemide loomises, kasutamises ja halduses” (60 000 kr, vastutav täitja K.Kikkas).

3.ETF grant 5073 “Polügoonitüüpi algebrate kompaktsusomadused" (35 000 kr, vastutav täitja P.Normak).

4.ERNIST

5.Compact

6.Minerva

Kavandatud alustada 2004.aastal

1.E-learning indicators

2.ETF grant: K.Niglas

3.Osalemine RAK projektis, kohandamaks IVA kutseõppesasutuste vajadustele vastavaks.

4.Osalemine Nordplus-programmis, eesmärgiga kujundada välja virtuaalõppest uuringu- ja arendustegevusalane võrgustik.

5.Otsida võimalust osaleda EL 6 Raamprogrammi projektitaotlus(t)es.

Lisa 4

Uurimisrühma liikmete osalemine teemakohastel konverentsidel 2004.a.

  1. EDEN (European Distance Education Network) konverents, 4.-6.märtsil Oldenburgis (R.Läheb, P.Normak).
  2. WBC 2004  "Web-Based Communities 2004", 24-26. märts 2004, Lissabon, Portugal, korraldaja IADIS (www.iadis.org) (K.Kikkas)
  3. ED-MEDIA konverents, Luganos (R.Läheb).
  4. ICALT 2004 konverents ja sellele järgnev doktorantide suvekool, Joensuu (R.Läheb).
  5. ECER 2004 (M.Laanpere)
  6. CELDA 2004 (K.Kikkas, M.Laanpere)


Lisa 5

2004. aastal kavandatud teaduspublikatsioonid

Jrk.nr.
Pealkiri
Ajakiri/monograafia
Käsikirja valmi­mise aeg
Autorid
Ajakirja tase

1.
The combined use of qualitative and quanti­tative methods in educational research
Doktoritöö
Dets, 2003
K.Niglas

2.
Muutused Eesti õpetaja ametiidenti­tee­dis infoajastul
Doktoritöö
M.Laanpere

3.
Educational technology as a new dimension of professional growth of teachers
Teaching and Teacher Education
November
M.Laanpere, P.Normak
CC

4.

Give us Bytes rather than Bucks: Thoughts on the Use of New Technologies in Empowerment of People with Disabilities in Eastern Europe (by example of Estonia)
Proceedings of the IADIS International Conference "Web Based Communities" 2004

märts 2004

K. Kikkas

rahvusvaheline eelretsenseeritav; A2

 

5.
Pedagogical foundations and implementation models for constructivist web-based learning environments?
Computers and Education
Detsember
M. Laanpere, H. Põldoja, P. Normak
CC

6.
Balancing pedagogical innovation and existing culture of teaching while integrating e-learning into higher education (based on Estonian e-university’s user needs analysis)
International Journal of E-Learning
September
M.Laanpere, R.Läheb
Eelrets.

7.
Common ground – New Technology Meets School Culture
Journal of Technology and Teacher Education
Juuli
M.Laanpere
Eelrets.

8.
Teacher Professionalism in Knowledge Society
Euroopa doktorikooli ELHE kogumikus (Linz)
Juuli
M.Laanpere
Eelrets.

9.
Indicators of ICT impact to quality of education
ETR&D-Educational Technology Research and Development
Oktoober
M.Laanpere, T.Marandi
SSCI

10.
Uncertainty avoidance – cultural basis for e-learning anxiety among teachers
European Journal of Teacher Education
August
M.Laanpere
Eelrets.


11.
Õpitehnoloogia standarditest 2: õpiobjektide metaandmed
A&A
Detsember
K.Kikkas, M.Laanpere
Popul.

12.

E-õppe kvaliteedi hindamine

A&A. 1/2004

R.Läheb

Popul.

 

Lisa 6


Virtuaalõppe seminari kava

2004.a. kevadsemester
ruum P-201, üle nädala kolmapäeviti, kell 16.00-17.30

5.veebruar
Distantsõppest Hansapangas (Ly Kirikal, Anu Risthein)

18.veebruar
Kogukonnapõhise tarkvaraarenduse kontseptsioone ja meetodeid e-õppe kontekstis (Kaido Kikkas)

3.märts
Elements of a virtual university system - the experience of Hagen (Wolfram Laaser, videoseminar)

17.märts
DigiDidaktika kursused aineõpetajatele (Mari Plakk)

31.märts
Muutused Eesti õpetaja ametiidentiteedis infoajastul (Mart Laanpere, doktoritöö eelkaitsmine).

14.aprill
Virtuaalõppe uurimis- ja arendustegevuse strateegia ülikoolis (Peeter Normak)

28.aprill
Õpiobjektide metaandmete kogumise ja haldamise (Hans Põldoja)

12.mai
Tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud tugi e-õppele (Aune Valk)

26.mai
E-õppe kvaliteedi hindamine (Reelyka Läheb)

 

« June 2019 »
Su Mo Tu We Th Fr Sa
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30
 

Powered by Plone, the Open Source Content Management System

This site conforms to the following standards: